Andra Liisa Reimaa, II SO
22. jaanuaril algab õpetajate tähtajatu streik, mis on tingitud valitsuse senisest soovimatusest leida kompromisse ja pidada kinni poliitilistest lubadustest. Eesti Haridustöötajate Liidu sõnul on streigi nõudeks määrata üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot kuus. Mida arvavad streigist Viljandi Gümnaasiumi õpilased ja kui palju väärtustatakse haridustöötajaid meie koolis?
Õpetajate töö alatasustamine on hetkel üks aktuaalsemaid teemasid Eestis. Asjaolu, et õpetajate töötunnid ei ole korrelatsioonis nende palgaga, oli pikka aega nn avalik saladus – sellest räägiti, kuid tegutsemisest jäi kõvasti vajaka. Nüüdseks on olukord eskaleerunud nii kaugele, et õppetöösse tekib kolmepäevane auk, kus õppimine ei toimu tavapärasel viisil. InterNosi läbi viidud küsimustikust selgub, et 114st vastanuist 21,1% pooldab õpetajate streiki just seetõttu, et tunnid jäävad ära. Õpilaste vastuste seast jäid enim silma järgnevad: ,,Siis on lihtne kui tunde pole’’, ,,Saan veidi rahu’’, ,,Õpilasena oleks natuke rahulikumad koolipäevad ilma tundideta ka toredad.’’ Selliste vastuste põhjal on raske järeldada, kas vastanud mõistavad probleemi selle täies ulatuses või suhtuvad olukorda väga pealiskaudselt.
Jätkates positiivsemal noodil, siis küsimustiku statistika näitab, et 67,5% vastanuist siiski usub, et õpetajad väärivad suuremat palka. 51,4% neist arvab, et õpetajate palgasumma peaks olema 120% keskmisest palgast ehk 2174 eurot ja 20,7% pooldab, et õpetajate palk oleks 150% keskmisest ehk 2718 eurot. Õpilased, kes enda valikut põhjendada soovisid, tegid seda argumenteeritult ja tõid välja ebavõrdsused süsteemis, mis õpetajaid kaitsma peaks. Vastused, mis õpetajate palgatõusu pooldasid, olid järgnevad: ,,Tegu on magistrikraadi nõudva ametikohaga. Magistrikraadiga spetsialistid saavad statistiliselt selgelt üle 2000 euro suurust palka. Seega võiks õpetajaid kohelda teiste magistrikraadiga spetsialistidega võrdselt.’’, ,,Enamik õpetajaid on magistriharidusega spetsialistid, kes on oma ala kaua õppinud ja osalevad regulaarselt ning sageli täiendkoolitustel. Seda arvesse võttes peaks õpetajate töötasu olema suurem või ületundide eest peaksid nad saama lisatasu. Väike palk on ka põhjuseks õpetajaskonna vananemisele ja noorte õpetajate kiirele läbipõlemisele. Riik peaks väärtustama oma kõrgharidusega ja missioonitundega töötajaid.’’, ,,Õpetajad töötavad ka väljaspool oma tööaega, mille eest nad palka ei saa.’’ Täiendkoolitused, õpetajaskonna vananemine ja ületundide mitte tasustamine on kõik küsimused, mis õpetajate streiki väga otseselt puudutavad. Värskendav on näha, et gümnasistid sellega kursis on.
Kuigi valdav osa vastanuist saavad aru, kui tähtis on õpetajatöö Eesti riigi arenguaspektist, siis meie koolis õpib ka noori, kelle arust on streik mõttetu. Õpetajate streigi vastaseid on 11,4% ja neist 18,9% arvab, et õpetajate palgasumma on hetkel täiesti piisav. Sedasi vastanud noori ühendab arvamus, et riigi tähelepanu peaks olema mujal, kas siis rohepöörde takistamisel või mõne teise valdkonna, näiteks päästeteenistuse, palga tõstmisel. Üks õpilane kirjutas: ,,Arvan, et hetkel peab keskenduma pigem muudele valdkondadele, nagu näiteks rohepöörde keelustamisele ja Eesti riigi sõjalise võimekuse parandamisele.’’ Arvati ka, et rohepöördele kuluva raha võiks hoopis anda palgatõusuks õpetajatele, päästjatele ja teistele olulistele ametitele. Lisaks oli välja toodud Kaja Kallase nimi, kes on väidetavalt õpetajate väikese töötasu põhjus. Meie ühiskonnas on sõna vaba, kuid selliste väljaütlemiste korral tasuks endale meelde tuletada, et õpetajate palk oli probleem juba enne Kallase valitsust. Kaja Kallas ei saa ainuisikuliselt vastutada vigase haridussüsteemi eest, sest tema ei ole seda loonud. Tal ei ole Eesti riigis ainuvõimu, et haridussüsteemi omavoliliselt parandama hakata – tegu on mitmetahulise probleemiga, mille lahendamisega ei saa hakkama üks inimene. Palgatõus oleks üks konkreetsemaid viise, kuidas alustada õpetajate olukorra parandamist. Sellest hoolimata ei lahendaks ka see kõiki õpetajate väljakutseid.
Üks meie kooli õpilane kirjutas, et haridusest sõltub tulevik. See on lihtne, kuid võimas väide, mis näitab, kui olulist rolli mängivad õpetajad tuleviku kujundamisel. Ilma nende tänuväärse tööta muutub kättesaamatuks tulevik, kus Eesti rahvas on haritud ja kompetentne ka rahvusvahelisel tasandil.