Jan Randar Raidma ja Joonas Komissarov, II SO
Geograafiatunni raames tegid III aasta loodus- ja reaalainete õppesuuna õpilased ArcGIS keskkonnas interaktiivsed õppekaardid, mis analüüsivad inimtegevuste positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Kõikidel huvilistel on võimalus kaartidega tutvuda allpool olevate linkide kaudu.
Viljandi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Marie Johanna Univeri sõnul on veebikaartide eesmärgiks tutvuda geoinfosüsteemidega ja mõne populaarsema kaardirakendusega, et seal paar lihtsamat töövõtet selgeks saada. Univer lisas, et kaardilugu on suurepärane võimalus ruumilisi ja kompleksseid probleeme (ingl. keeles wicked problems) visualiseerida. “Kes ikka tahaks lugeda pikka teksti ületarbimisest, kui saab päriselt fotode ja kaardiga näidata, kus asuvad maailma suurimad avamaa prügilad ning milline on nende keskkonnamõju,” lausus õpetaja.
Õpilased valisid teemad lähtuvalt enda ja rühmakaaslaste huvist. Samuti said nad teha kõne “tundmatule” ehk õpetaja välismaalasest või eestlasest tuttavale, kes oli nõus nende teemakohastele küsimustele vastama. Nii sai mõnigi rühm enda esialgu laia teemat uue ja huvitava nurga alt uurida ja kitsendada.
“Mina jäin kaartidega väga rahule. Õpilased teadsid, millest nad kirjutavad, omasid allikakriitilist meelt ja teadsid, milliseid visuaalseid võtteid kasutada,” kommenteeris Univer tehtud kaarte.
Kaart 1: Turismi kulg (Karoliine Käsper, Tobias Tae, Regina Univer , Annabel Raudsepp, Anabel Sarapuu)
Veebikaart tutvustab turismimajandust, kui ühte kõige kiiremini arenevat majandusharu maailmas, sest see kasvab 20% kiiremini kui ülejäänud majandus. Lehel on välja toodud Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organization) määratlus, mis määrab turiste inimestena, kes reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse-, äri- või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega.
Maailmas enim külastatud riigid 2022. aastal on Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, Tai, Türgi, Itaalia ja Hiina. Neist populaarseim on Prantsusmaa, mida külastab aastas 90 miljonit turisti. Ainuüksi Eiffeli torni külastab aastas enam kui 6 miljonit turisti ning Versailles’ lossi peaaegu 3 miljonit turisti.
Kaardi tegijad tõid välja selle, et turism on suurepärane viis, kuidas soodustada kultuuripärandi tutvustamist, kuid sellega kaasnevad ka ülerahvastatus, kultuuriline omastamine ja autentsuse kadumine.
Rühmaliige Regina Univer ütles, et algul oli vaja kõigil välja mõelda oma isiklik teema, mis neid väga huvitaks, ning siis leida klassist umbes neli inimest, kellel oleks sarnane teema.
Univeri teema oli tegelikult algul hoopis üleilmastumine ja kultuuride ning traditsioonide muutused, mis tulenevad rännetest, kuid täpset Univeri teemat klassis ei olnud ning ta leidis neli inimesest, kellel oli teemaks turism, mis oli tema teemaga kõige sarnasem.
Univer nentis, et turismi teemale oli üllatavalt keeruline infot leida. “Enamus eestikeelsetest infoallikatest, mida kasutasime olid pigem mõeldud erinevatele kooliastmetele (näiteks Taskutark, e-koolikott ja Opiq), kuid kasutasime ka infot reisifirmade lehtedelt (näiteks Esttraveli lehekülg) ning uudiste lehekülgedelt (näiteks ERR). Pidime kasutama ka ingliskeelseid allikaid ning nendeks olid näiteks Euronews ja teised allikad, kus vähegi meie teema kohta arusaadavat teksti oli,” ütles Univer.
Turismist rääkides lisas Univer, et ta ei reisi väga tihti, talle meeldivad kohad, millest ta ise ei tea palju, kuid millel on huvitav kultuur. Tema lemmikuteks paikadeks on olnud Karlovy Vary Tšehhis (Prahast umbes 130 km), Minden-Lübbecke Saksamaal ja Spreewald, kus paadiga ringi sõites oli tunne nagu oleks jõudnud Veneetsiasse.
Reisidel on Univer näinud probleeme pigem suurlinnades nagu näiteks Berliin, kus igal pool on maas prügi. “Vahel hakkan mõtlema ka valgusreostusele, mida sellised linnad võivad tekitada, kuid sellega tegeleda on ilmselt palju keerulisem, kui algul tunduda võib,” mainis Univer.
Loe põhjalikumalt turismist siit: https://storymaps.arcgis.com/stories/7f915608b2c443bc984955c77309ebcc
Kaart 2: Kliima soojenemine (Berit Ületoa, Anete-Marleen Siimon, Deire Künnap, Agnes Künnap, Anna Linda Meerbach)
Artikkel räägib kliimamuutuste tagajärgedest, millest kümne kõige mõjutatumate hulgas on Sudaan, Somaalia, Pakistan, Niger, Malawi, Keenia, Haiti, Tšaad, Bangladesh ja Afganistan. Näiteks Tšaadi puhul tuuakse välja selle riigi vihma- ja kuivaperioodi äärmuslikkus. Sajandi lõpuks on temperatuur tõusnud seal 2-6 °C. Keenia ja Haiti puhul on välja toodud veetaseme tõus.
Rühmaliige Anete-Marleen Siimoni sõnutsi algas kaardi tegemine eelnevast rühmatööst, kus täideti tööleht ise valitud teema kohta. Siimon sellel päeval küll puudus, kuid kooli tulles valis ta rühma, kus oli kõige vähem inimesi ning nende arutellu võetud teema oli kliima soojenemine.
Siimon ise otseselt kliima soojenemise vastu ei võitle, sest ta tunneb, et sellega peaksid tegelema poliitikud, erinevad mõjuvõimsad isikud ning suured korporatsioonid, kes on väga suured kliima soojenemise põhjustajad. “Minu kui üksikisiku rabelemine eriti ei aitaks. Aga minu jaoks tundub loogiline kustutada tuli ruumis, kus ma ei viibi, ning hambapesu ja muude toimingute ajal vesi kinni panna,” nentis Siimon ja lisas, et talle meeldib osta kasutatud riideid, pigem just selletõttu, et need on kiirmoest erinevad.
“Ütleme nii, et mulle meeldib säästliku ning kokkuhoidlikku elustiili elada, mis ei tähenda, et ma ei patustaks, aga need on sellised igapäevased asjad, mida on lihtne teha,” lausus Siimon.
Siimon tõi välja, et kaardiloo tegemise juures oli kõige keerukam just kaardi loomine. Alguses taheti luua originaalkaardid, kuid hiljem otsustati pildid ja kaardid siiski otsida internetist. “Üpriski keeruline oli valida ka piirkonda või tegurit, millele täpsemalt keskenduda, oluline oli see, et teema ei oleks liiga suur ja lai ning oleks siiski realistlikult teostatav,” ütles Siimon.
Loe põhjalikumalt kliima soojenemisest siit: https://storymaps.arcgis.com/stories/a341c193709242399f17485377937cfe
Kaart 3: Veepuudus maailmas (Ade Sild, Monis Brauer, Emma Siro, Elisabeth Piirisalu, Tuuli Randmäe)
Vett on vaja paljudeks inimese elus tähtsateks toimetusteks: janu kustutamiseks, toiduainete tootmiseks ja ka toidu valmistamiseks, elementaarsete hügieenivajaduste rahuldamiseks, energia tootmiseks, põllumajanduses kasutamiseks ning mitmes muus valdkonnas. Muuhulgas moodustab vesi suurema osa inimese füüsilisest kehast. Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teisalt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib tihti olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjuseid. Tänapäeval mõjutavad veepuudust ka maailmas toimuvad kliimamuutused (sealhulgas ka kõrbestumine) ning erinevad reostused. Kõige veevaesem riik maailmas on Etioopia. Seevastu kõige veerohkeim riik on meie Põhjanaaber – Soome.
Veepuuduse tagajärjed on nälg, suurem haigestumine, vaesus, ülemaailmsed konfliktid, eluslooduse hävimine ja mõistagi sanitaarprobleemid.
Kuidas veepuudust ennetada/lahendused?
Vett tuleks taaskasutada (vihmavee kogumine).
Õige veekasutus (näiteks filtreerimine).
Teadlikkust tuleks üle maailma tõsta (kuidas kokkuhoidlikult tarbida, mitte raisata jne.)
Loe veepuudusest põhjalikumalt siit:
https://storymaps.arcgis.com/stories/dd476586c9734ecba9fa05163e131e09
Kaart 4: Rahvusvaheline merekaubandus (Tõnn Alas, Mia Sandra Taur, Anete Ots, Jürnas Arthur Remmelkoor)
Esitlus loob põhjaliku ülevaate suurimatest maailma merekaubanduse sadamatest ja nende mõjudest loodusele. Selgub, et 2015. aasta seisuga asub kaubaveo mahult suurim sadam Hiinas Shanghais. Seal suudetakse teenindada lausa 2000 konteinerlaeva kuus. Suuruselt teine sadam asub aga Singapuris, mis pürgib tulevikus suurimaks merekabandussadamaks. Ei tule üllatusena, et maailma suuruselt kolmas sadam asub samuti Hiinas, täpsemalt Shenzhenis.
Mereteede kasutamine toob paraku kaasa ka negatiivset mõju loodusele. Esimene oluline mõju on plastik. Et kaubad ei liiguks, kasutavad laevad kongi materjali. Kahjuks see materjal koguneb ja mõnikord lastakse see vette, kui seda enam ei vajata. Teine oht hõlmab lasti uppumist või naftalekkeid. Last võib sisaldada mitmesuguseid mittebiolagunevaid aineid ja ka õli. Laevandus toob kaasa ka muid keskkonnariske, sealhulgas õhusaastet.
Tänapäeval kasutab enamik laevu tõhusamalt õli ja põlevaid mootoreid, mis eraldavad õhusaasteaineid. Neljas reostusvaldkond tuleneb sadamate loomisest. Sadama loomiseks tuleb kaasata süvendustööd. See hõlmab sügavale rannikule kaevamist, orgaanilise materjali eemaldamist ja lisamist, mis mõjutab oluliselt looduslikku voolu ja suurendab rannajoonte erosiooni. Lõpuks, kui laevad reisivad, võtavad laevad sisse ning lasevad välja vett, mida nimetatakse ballastveeks. See vesi sisaldab setteid, õlisid ja mõnikord isegi vee-elustikku. Setete ja õlide lisamine võib kahjustada kohalikku keskkonda, kuid veetaval vee-elusikul võib olla suurem mõju.
Loe rahvusvahelisest merekaubandusest lähemalt siit:
Kaart 5: Vastutustundlik tootmine ja tarbimine (Kristjan Karl Pevgonen, Aksel Martin Muru)
Üks ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide programmi osa on eesmärk kindlustada jätkusuutlik tootmine ja tarbimine. Praegune tegevus pole aga jätkusuutlik, selgub ÜRO raportidest. Suurim murekoht seisneb tänapäeval toidu kasutamises. Nimelt läheb seda tarbijate käes raisku ligi 17%. Teine koht on elektrooniline praht, rändab peale ära viskamist arengumaadesse, kus see kohalike elanike ja elustiku tervist rikub – taaskasutus on ebapiisav. Isegi Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus taaskasutatud e-jäätmete osakaal on kõige suurem, on see vaid 46,9%. Tarbimise ja tootmise jätkusuutlikuks tegemisel tuleb panus anda igal inimesel.
Kuidas saame me vastutustundlikult tarbida?
Poodi minnes planeerida, mitte teha impulssoste. Kui mingit toodet ostate, olge kindel selle kvaliteedis: kui ese kiiresti katki läheb ja prügiks muutub, on see kallis nii teile kui keskkonnale. Ostke vastutustundlikult toodetud tooteid – FairTrade märgistus annab märku, et toorainega varustajaid on ausalt teenuse eest tasustatud ja toode vastutustundlikult toodetud.
Tarbides jätkusuutlikult toodetud tooteid näitate tootjatele, et hoolite sellest, mida tarbite ja n-ö hääletate oma rahakotiga jätkusuutliku kauba poolt.
Suurema panuse saavad loomulikult anda tootjad, kes ei tohiks üle toota ja peaksid jäätmekäitlust korrektselt läbi viima.
Loe põhjalikumalt vastutustundlikust tootmisest ja tarbimisest siit:
Kaart 6: Eesti taimetoodete import (Lauri Vaine, Samuel Vilipõld, Tauri Toom)
Taimetoodete näol imporditakse Eestisse enim puuvilju. Kõige rohkem imporditakse Eestisse erinevaid õunu ja pirne, mis tulevad Belgiast, Lätist, Hollandist, Poolast ja Itaaliast. Banaanid moodustavad Eesti taimetoodete impordist umbes 5%. Eesti impordib banaane kõige rohkem Lätist (32,6%), Ecuadorist (19,9%), Soomest (14.3%), Panamast (11,3%) ning Costa Ricast (10,3%).
Eestisse imporditakse ka kohvi. Maailmas toodetakse kõige rohkem kohvi Brasiilias. Kohv on ka maailmas üks kõige enam tarbitud jooke. Eestisse imporditakse kohvi kõige rohkem Leedust, Soomest, Lätist. Itaaliast ja Saksamaalt. Kohvi imporditakse meile iga aasta 50 miljoni dollari väärtuses.
Tsitruselised – Kõige rohkem impordib Eesti tsitruselisi Hispaaniast (36,1%), Lätist (25,6%), Hollandist (9,14%), Egiptusest (6,63%) ja Lõuna- Aafrikast (4,51%)
Loe Eesti taimetoodete impordist lähemalt siit:
Kaart 7: Ületarbimine (Cariite Arak, Laura Lorup, Birgit Pilve, Mariete Varis, Terle Tomson)
Mis on ületarbimine?
Ületarbimine on tarbimise vorm, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet ning mille tulemus on ökoloogiline defitsiit. Kõige rohkem esineb vee, toidu ja energia ületarbimist. Samuti on probleemiks rahvastiku kasvamine, mille tagajärjel kasvab materiaalsuse tähtsus ja tekib nn “tarbimisühiskond” See tähendab seda, et firmad loovad inimestele üha suuremaid ja paremaid võimalusi lubada asju, mida tegelikult vaja ei lähe. Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg koosneb mitmest indikaatorist. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllu- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. Lisaks hinnatakse jalajälje arvutamisel inimeste toitumisharjumusi ja sõidukite kasutamist. Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi. Meie planeedi ressursside piires elamiseks vajaks iga planeedi elanik enda ülalpidamiseks vaid ligikaudu 1,7 hektarit (4,2 aakrit) maad.
Suurim ökoloogiline jalajälg inimese kohta maailmas on Kataris, kus see ulatub lausa 15,3 globaalse hektarini. Liigne mittesäästlik tarbimine vähendab planeedi kandevõimet. Tagajärgedeks on ressursside ammendumine, keskkonnaseisundi halvenemine ja ökosüsteemi tervise halvenemine.
KUIDAS VÕIDELDA ÜLETARBIMISE VASTU?
- Riiete taaskasutus
- Tarbime vähem ehk ostame vaid vajaminevaid asju
- Valime biolagunevad pakendid
- Kasutame ühistransporti ning ei soeta omale võimalusel autot
- Vältida tekstiilitööstuses kaubamärke, mis propageerivad impulssostmist põhjendamatute hindadega või mõttetute allahindlustega.
Loe ületarbimisest lähemalt siit:
“Vaatasime III LR-iga ka esimesi kaardilugusid, mida juba LR-klasside vilistlased on teinud ja tuli tagasiside, et soovitakse teha kaarte sama lõbusatel teemadel nagu nemad teha said, see tähendab “Kohad nublu lauludes” ja “Võsareporteri kuulsamad külaskäigud”,” rääkis Marie Johanna Univer.
ArcGIS on veebipõhine kaardistamistarkvara, kus saab luua interaktiivseid õppekaarte, kasutades andmepõhiseid kaardistamisstiile ja intuitiivseid analüüsitööriistu. ArcGIS keskkonnaga saab lähemalt tutvuda siit: https://www.arcgis.com/home/index.html
אני רוצה כדי להודות לך על זה נהדר קרא!! אני בהחלט נהניתי כל קצת זה. יש לי אתה ספר מסומן להסתכל חדש דברים שאתה פוסט