Väljasuremisohus traditsioon või vältimatu iga-aastane tähtpäev, mis nõuab tähistamist?

Emma-Elenor Peta I VÕ

Õpetajate päev ning sellega seotud traditsioonid ja tähelepanu on eelkõige suunatud õpetajatele ning sel tähtsal päeval ametit simuleerima asuvatele abiturientidele. Kui palju saavad päevast, aga koolipingis istujad?

Õpetajate päev algas humoorikalt: kooli sisse astudes nägin valvepukis blondis parukas noormeest, kes oma ajutist ametit sama palju nautis kui naeru suine staar direktor. Minu esimene tund oli geograafia, kus kolm tüdrukut imiteerisid Univeri. Õpetajad tundsid end olukorras mugavalt ning võtsid seda sama pingevabalt, kui iga teine koolitunni õhkkond olema peaks. Raev minus oli suur, kui meid pandi järgmise tunni kontrolltöö jaoks kordamise asemel hoopis puht-segast rühmatööd eesti regionaalsete arengumuutuste kohta tegema. Mis seal parata, töö sai tehtud ning protsess oli huvitav. Selgus ka, et tööks kordamisel on oma aeg. Seega, esimesed kaks tundi olid produktiivsed ning töökad.

Teine ainetund, ühtlasi viimane, oli inglise keel. Õpetaja Pukki pukil oli kolm noormeest, kellel igaühel olid omamoodi näod ning lood. Tegime grammatikaharjutusi ning kahooti. Küll ei saanud me oma mahukatele harjutustele lahendusi ega seletusi, seega õpetajaametis noorte õpiõhkkond oli langenud. Vaatasime veel multikat ning ajaviiteks humoorika põhjaga venekeelseid autojuhtimise videoid. Muigasin ise ka natuke kaasa. Klassist lahkusime ligi 20 minutit enne tunni lõppu.

Söögivahetunnil kiikasin söökla juurest ka huvitavat lauda ning nelja noormeest isevärklikult istumas. Hiljem teabekirjast lugedes selgus, et neil oli toimumas tuline debatt. Teabekiri meeldis mulle väga, see oli humoorikas võtmes, geniaalne ning leidlik.

Päevalõpu emotsioonid olid minu klassikaaslastel tühjapõhjalised. Peamine oli, et sama hästi oleks tulemata võinud jätta, ning kaotada oleks olnud vaid mõningad geograafilised teadmised ja venekeelsed roppused.

Arvan, et õpetajate päev on tähistamist väärt tähtpäev, kuid vajab pisikesi ümberkorraldusi seoses tunni siseste olekutega. Abi oleks sellest, kui korraldajad loeks peale sõnad ametisse astuvatele õpetajatele, või ka sellest, kui õpetajad ise suudaksid endale teadvustada, et sel päeval on nemad klassi ees, ning põhiline pole niisama nalja tegemine ja õpetajate toa kohviaparaadi tühjendamine vaid ka sellest päevast millegi saamine, nii õpetajatel kui õpilastel.

Päeva korraldasid õpilased III aastast: Regita Lepla, Aksel Mänd, Linda Elisabeth Laur ja Karol Lota Kinsi, abikäsi oli sees ka teistel õpilastel nende lennust. Karol Lota kirjeldas päeva meeleolukalt, kaasahaaravalt ning üldkorradusliku poole kohta said nad kiidusõnu nii õpetajatelt kui õpilastelt.

Kõige üllatavamaks osutus kontorijooga, mis oli üheks valikaineks õpetajatele. Midagi sellist polnud nad varem teinud. Väike ebaõnnestumine oli seotud samamoodi õpetajate valikainega. Nimelt sportlikusse valikainesse ei registreerunud ühtegi õpetajat. Kuna auhinnad olid juba olemas, siis otsustas korraldusmeeskond lahendada probleemi sellega, et pani võistlema hoopis esmaspäeva “õpetajate” ehk praeguste abiturientide võistkonnad. Sellega mindi kenasti kaasa ja saimegi auhinna üle anda.

Päevast valmis ka meeleolukas video, mille filmis ja pani kokku Ako Lehemets. See on leitav kooli FB lehelt.