Anete Puusta
avaldatud 1. november 2019
Isiklikult armastan väga lugeda, eriti ohtralt just ilukirjandust. Eesti noorena olen siiani ikka eestikeelsete romaanide järele haaranud. See tundus nii loogiline, et ei pühendanud oma järgmist raamatut valides hetkegi mõtlemaks, et too raamat võiks olla hoopis võõrkeelne. Kuni hetkeni, kui minu eesti keele õpetaja andis ülesande läbi lugeda üks vabalt valitud väliskirjanduse teos. Sealjuures pidas ta vajalikuks mainida, et too teos peaks olema eestikeelne.
Tekkinud arutelu käigus kuulsin, et nii mõnigi klassikaaslane eelistab lugeda just ingliskeelseid raamatuid. Nagu eelpool mainisin, polnud mina isiklikult kunagi ühegi ingliskeelse romaani lähedussegi sattunud, veel vähem seda siis veel läbi lugenud! Mis seal ikka, otsustasin ise enda katsejäneseks hakata ning asja ära proovida! (Kohustusliku kirjanduse väliselt muidugi, kuna see ei tohtinud ju võõrkeelne olla!)
Raamatukogu riiulite vahel uidates imestasin, kui suur on valik ingliskeelsete romaanide seas! Selle õige teose valimine võttis omajagu aega, kuni sattusin omale meelepärase sisukirjeldusega romaani otsa, millel pealkirjaks “Landline”, autor Rainbow Rowell.
See räägib loo 37-aastasest Georgie McCoolist, kes avastab, et ta saab oma vana kollase lauatelefoni abil helistada oma abikaasa 22-aastasele minale. Kui Georgie saab aru, et tal on võlutelefon, mis helistab minevikku, soovib ta vaid oma abikaasa Nealiga asjad korda ajada.
Olen end keeleliselt ikka pigem võimekaks pidanud, kuid võõrkeelsete sõnade lugemine ja konteksti panemine osutus esialgu oodatust hoopis keerulisemaks! Usun, et paljud nõustuvad minuga, kui ütlen, et tarbin inglisekeelset informatsiooni peamiselt kuulmise teel (nt muusika, podcast‘id, youtube‘i videod jms). Neid samasid sõnu ja väljendeid ise silmadega lugedes tuleb neile aga umbkaudse oletamise asemel hoopis täpsem tähendus või tõlgendus leida.
Leidsin end tihtipeale olukorrast, kui ühes lõigus oli mitu sõna või fraasi, millest ma justkui aru sain, kuid endale täpse tähenduse selgitamisel siiski jänni jäin. Selleks oli mul teose kõrval lahti ka inglise-eesti sõnaraamat, millest algul iga tundmatut sõna üle kontrollisin. Mida kaugemale ma lugemisega jõudsin, seda vähem tundsin vajadust igal leheküljel sõnaraamatut lapata. Osad väljendid hakkasid muidugi ka korduma, kuid arvan, et peaasjalikult hakkasin ma ise võõrkeelse teksti lugemisega harjuma. Üha lihtsam oli sõnu tõlkida sõnaraamatu asemel hoopis kontekstist lähtudes ning slängi puhul muutus lihtsate sõnatuletuste märkamine samuti järjest loomulikumaks.
Saan täiesti kindlalt väita, et ingliskeelse romaani lugemine arendas esiteks mu võõrkeelset sõnavara, kuid sellele lisaks tekkis minus ka huvi võõratest sõnadest esmalt ise kontekstist lähtuvalt aru saada ning seejärel oma pakkumine ka sõnaraamatust üle kontrollida. Märkasin, et selline tegevus aitab suuresti kaasa ka oma emakeelelise väljenduse arengule. Lisaks avastasin, et võõrkeelset kirjandust lugedes keskendusin teosele rohkem, kuna pidin jälgima, et sündmuste käigust õigesti aru saan.
Olen kindel, et tulevikus astun vahel jälle ingliskeelsete romaanide riiuli juurest läbi ja haaran sealt ühe või paar raamatut lugemiseks. Usun, et see toob mu tavalisse lugemisrutiini juurde veidi mitmekesisust ning vaheldust. Siiski usun, et ei pea enda puhul kartma, et eestikeelsed romaanid lugemata jäävad, kuna tahes tahtmata sujub emakeelne lugemine peaaegu igaühel siiski paremini ja kiiremini kui võõrkeelne.