Mari-Ann Loit, I LR
Projekti- ja avalike suhete juht Ene Nobel, bioloogiaõpetaja Piret Must ja geograafiaõpetaja Getriin Orgusaar sõitsid koolivaheajal, 15.-21. oktoobril vihmasest Viljandist Vahemere äärde Horvaatiasse koolitusreisile. Õpetajad jutustavad, mida põnevat nad seal nägid, kogesid ja õppisid.
Õpetajad käisid täpsemalt Erasmus+ õpetajate õpirände koolitusreisil Horvaatia linnas nimega Split, mis on Ene Nobeli sõnul praktiliselt täiesti mereäärne. ,,Split on suuruselt teine linn Horvaatias,’’ lisas Piret Must. ,,Tegemist on eraldi poolsaarekesega, mis on väga ilus koht,’’ kirjeldas Getriin Orgusaar.
Nobel selgitas, et reis oli seotud Erasmusega, samamoodi nagu teised õpetajad on välismaalt meie koolis käinud. ,,Erasmus ongi niisugune Euroopa rahastus, millega võimaldatakse õpetajate ja õpilaste rahvusvahelisi õpitegevusi. Viljandi Gümnaasium sai aasta alguses Erasmus+ akrediteeritud kooli tunnistuse, sest oleme teinud eelnevad Erasmuse tegevused väga hästi. Sellega on meil järgmised neli aastat Erasmuse sõitudeks rahad olemas.’’
Horvaatias läbitud kursuse nimi oli Learning English. ,,Me õppisimegi inglise keeles inglise keelt. Õpe ei olnud klassikalises vormis alati koolimajas – tuli ka ette palju õuesõpet. Käisime Spliti poolsaare tipus mere ääres ja samuti ka ühe vana veski juures,’’ rääkis geograafiaõpetaja Orgusaar.
Kursusele läksid just Ene Nobel, Piret Must ja Getriin Orgusaar, sest nad polnud inglise keelt koolis eriti õppida saanud ja tahtsid rohkem keelekeskkonnas olemise kogemust. Nobeli sõnul oligi kursuse peamine mõte, et inimene viibib 24/7 inglise keele ümber. ,,Kõik oli inglise keeles ning me pidime täiesti ise hakkama saama. Koolitusgrupis oli õpetajaid kokku Euroopa kümnest riigist, mistõttu ainsaks suhtluskeeleks oligi inglise keel. Kasutasin sellist praktikat: räägin oma juttu nii mitu korda, kuni inimene lõpuks ikka aru saab, mida öelda tahan,’’ ütles Nobel.
Õpetaja Musta sõnul oli enda mugavustsoonist välja minek alguses hirmus. ,,Minu jaoks kohe eriti esimesel päeval. Grupisiseselt tiimitöö tegemine ja kokkulepetele jõudmine lõi vahepeal korralikult bloki ette. Aga viimastel päevadel läks juba päris ilusasti,’’ rääkis Must. Lisaks tuli ka hoolega teiste inimeste inglise keelele tähelepanu pöörata, sest iga rahvus rääkis oma aktsendiga, erineva nurga alt.
Peale paljude õppimist täis koolitundide said õpetajad ka lõbutseda. Tavaliselt oli kella kolmeks koolipäev läbi. ,,Siis pidime ise otsima omale lõunasöögi ning vaatama, mida õhtul edasi teha tahame. Mõnikord olid meil koolitusgrupiga ka ühistegevused, kus sõitsime näiteks teise linna või ühele saarele,’’ meenutas Ene Nobel. Ta lisas: ,,Viimasel päeval oli suhtlemisõhtu, kus meie, külmad ja karmid Põhjamaa naised lõime ABBA muusika peale esimesena tantsu lahti.’’
Toidud olid Horvaatias maitsvad, kuigi õpetajad jäid soovima, et kursusel oleks pakutud rohkem rahvuslikke sööke. Getriin Orgusaar läks Vahemere-äärsesse Horvaatiasse hoopiski eraldi eesmärgiga süüa mereande: ,,Võtsingi mereannipasta, mis oli väga-väga maitsev.’’
Kõige rohkem jäid reisist meelde teistsugused inimesed ja uute suhete loomine. Piret Must jutustas: ,,Erinevate inimeste kooslus oli väga põnev. Kõige kaugemalt Madagaskari kõrvalt tulnud inimeste jaoks oli 25 kraadi sooja kohutavalt külm. Nemad olid reaalselt talvejopedes ja mütsides ning meie käisime T-särkidega.’’ Samuti oli bioloogiaõpetaja jaoks meeldejääv elus esimest korda lennukiga lennata.
Õpetajatel on juba plaane Erasmusega kevadel veel reisida. Viljandi Gümnaasiumi Erasmus+ koordinaatorina räägib Nobel, et juhtkonnaga käivad tõsised ettevalmistustööd ka õpilaste välismaale saatmiseks. ,,Praegu on juttu tulnud Kreekast, Tšehhist, Soomest ja Hispaaniast. Vaikselt lükkame neid projekte niimoodi mühinal käima. Kuna meie olime esimesed selle süsteemiga reisijad siin koolis, siis me tahame teisi julgustada – saab hakkama küll!’’
Seega tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest nii õpetajatel kui ka õpilastel on tulevikus ees ootamas mitmeid põnevaid võimalusi välismaale reisida.